3. august 2014

Ronald Haarwood "Kvartett" Pärnu teatris "Endla"

Autor Ronald Harwood
Tõlkija Anne Lange
Lavastaja Enn Keerd
Kunstnik Ingrid Proos (külalisena)   

Osades külalistena:
Jean Horton-Lii Tedre;
Cecily Robson, „Cissy“-Helene Vannari;
Reginald Paget- Feliks Kark;
Wilfred Bond, „Wilf“,- Raivo Rüütel


Väga hea etendus. Soovitan kõigile, kes külastavad suvepealinna. Kas just noortele? Aga mulle tundus, et ka noored inimesed minu kõrval nautisid etendust ja vaheajal ei lahkunud keegi. Lõpuks ju “me kõik saame vanaks“ ja parem juba teada, mis ootab ees. Ja see on just selline etendus, mis paneb mõtlema ,ehk ka märkama vanu inimesi. Nad on olemas, neid on järjest rohkem. Jeani repliigile „Ma olin kunagi „keegi““ vastab Cissy „Ma arvasin ,et ma ikka olen veel keegi“.

Kummaline küll, et kiidan etendust, kuigi 2 kuud tagasi sama etendust Komöödia-teatri esituses vaadates olid muljed hoopis teistsugused. 
Siis kirjutasin „ Ei tea, kas  "Kvartett" teises koosseisus oleks  rohkem meeldinud.
Pärnu teatri „Endla“ suures saalis esietendub „Kvartett“ 01. augustil 2014. Mängivad Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel. Isegi huvi pärast vaataksin, aga liiga pikk etendus, ehk hakkan jälle I vaatuse keskel kella piiluma.“
Ostsin siiski „Endlasse“piletid, abikaasa ei tahtnud teist korda vaadata, esimesest korrast oli küllalt. Vaatasin koos tütrega.
Seda, mida mais ei suutnud Helgi Sallo, Ago Endrik Kerge (asendas Tõnu Aava), Katrin Karisma ja Hans Miilberg, tegid nüüd kuhjaga tasa Lii Tedre, Helene Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel.
"Endlas" etendus õrn ja südamlik tragikomöödia, nendest vanadest inimestest laval ei hakanud hale, nende ja üle ja koos nendega naerda oli hea mõnus tunne.
Lavakujundus tuletas kangesti meelde “Topeltelu“ lavakujundust, lõi mulje õdusast vanadekodust, palju andis juurde suurepärane vaade aeda.
Tahes või tahtmata kipun kaht lavastust võrdlema. Komöödiateatri etenduses oli laval kehvake vanadekodu, kehvasti või imelikult riides vanainimestega, kellest oli raske aru saada, et tegemist on endiste staaridega .
Kaks kuud tagasi nähtud etenduses Reginaldi osatäitjat ma enam ei mäletanudki, oli minu jaoks selline armetu kuiv kibestunud vanamees, kes luges filosoofiat, aga kas ta ka ise aru sai.... Feliks Kark puhus Reginaldi osale elu sisse. Naljakas oli isegi see, kuidas muidu nii härrasmehelik Reggie hooldeõele roppusi karjus. Naljakas just järskude üleminekute tõttu rahulikust džentelmenist tigedaks vanameheks.
Olin Komöödiateatri etenduses rahul Helgi Salloga, küllap lavastaja tahtel tegi ta Cissyst natuke opaka naeruväärse vana naise. Enn Keerdi Pärnu lavastuses oli Cissy Helene Vannari esituses ääretult soe, sõbralik, kaval ja siiras vana daam väikeste veidrustega.
Kui ma nüüd võrdlen Katrin Karismad ja Lii Tedret Jeani osas, siis küllap on Katrin Karisma liiga noor selle osa jaoks. Jah, pirtsakas ta oli, aga temas ei olnud tõelist primadonnat. Temaga koos tuli lavale keskealine naine, kelle kohta mõtlesid, kas ta tõesti oli kunagi primadonna?
Lii Tedre ilmus lavale väärika daamina, kes end ikka veel primadonnana tundis. Olen juba kirjutanud kui väga mulle Lii Tedre hääl meeldib. Ja ka selles etenduses läks tema hääl tekstiga  suurepäraselt kokku –vahe ja häbematu. 
Pildid on pärit "Endla" teatri kodulehelt.


Meeldis kui häbenematult olid Lii Tedre kui ka Helene Vannari laval vanad ja koledad. Jean Hortoni rolliga tähistab näitlejanna Lii Tedre 70 aasta juubelit. Palju õnne talle, loodan teda veel palju kordi laval näha.





 Wilfi osas on„Endlas“ Raivo Rüütel, kes lustib laval vaimukalt, jäädes seejuures ise dezentelmenlikult hoolivaks.
Lõpustseen „Endla“ lavastuses ,kvartett Verdi „Rigolettost “, milline suurepärane sünkroonsus!  Stseen, mis võiks mõjuda ühtaegu koomiliselt ja traagiliselt, kuid nähes, millise rõõmuga näitlejad seda mängivad ja vaadates nende näoilmeid, jääb traagika tahaplaanile.
Siin siis „Rigoletto“ kvartett Baden-Badeni ooperigalalt, laulavad Anna Netrebko. Elina Garanca, Ludovic Tezier ja Ramon Vargas ooperilavalt:


Etendust mängitakse veel, vähemalt eile oli saalis vabu kohti. Paljud ehk ei taha sama etendust teist korda vaadata, minu mäletamist mööda mängis Komöödiateater oma etendust mais ka Pärnu Kontserdimajas. 
Aga uskuge, see on hoopis teine etendus. See on lugu vanadusest, hoolivusest, elukestvast sõprusest, lugu sellest kuidas ka kõige säravamad tähed kord kustuvad ja lugu eneseleidmisest vanas eas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar